Erko portfoolio

Home
About
Contact

Erko portfoolio

Koolipedagoogika ja klassiõpetaja proffessionaalne areng

Minu õpieesmärgid

Ei hakka siia kirjutama keerulisi sõnu, millest saaks aru ainult haridusalaga seotud inimesed. Katsun seletada kõike kõige lihtsamas vormis.

Mõtlen kohe ka laiemalt ja sõnastan oma eesmärgid laiemaks, ehk: minu õpieesmärgid kooli lõpuks.

Kõige põhilisem ja oluliseim on olla parem mina. See annaks mulle kõige parema tee olla ka parem õpetaja , kes mõistab kuidas õpetada ja milleks õpetada. Parem mina suudaks mõista paremini minu kui tulevase klassiõpetaja rolli siin ühiskonnas. Hea õpetajana suudan mõista õpilasi ja keskkonda, mis mõjutab nii mind kui õpilasi.

Tahan olla õpetajana see suunamudija oma õpilaste jaoks ja tugi lapsemanemale. Olla koos õpilastega kooli looja. Olla kogukonna jaoks see maa sool ja anda õpilasele kaasa suutlikkus ennast teostada parimal võimalikul viisil.

30. jaanuar 2024

Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng kursuse esimene kohtumine juba oli minu jaoks väga huvitav. Info ja teadmiste pagas täitus iga minutiga. Tekkis juba positiivne hirm, et nii võingi saada maailma parimaks õpetajaks. tunni lõppedes jäin ootama uut kohtumist.

Märksõnad antud tunnist, mis jäid meelde.

1. Õpetaja on eeskuju: kui õpilane ei tervita, tervita ise.

2. Alguses kohe reeglid paika.

3. Tähelepanu hoidmine, kõrvalised esemed.

4. Muusika tunnis

5. Klassi kontrolli all hoidmine

Sellest päevast tekkis mulle üks mõte, mida jagasin ka oma kursusega ning arvan, et on mõistlik ka siin see teile välja tuua.

Me ei õpeta õpilastele mitte midagi... nad õpivad ise. Me lihtsalt paneme nad mõtlema, aga suunatult.

1. veebruar 2024

Koolikultuur ja kasvatamine oleks selle päeva märksõnad. Meie väikeses riigis on väga erinevaid koole siiski olemas. Toksilise kultuuriga, bürokraatliku kultuuriga ja kollegiaalse kultuuriga. Kõik kolm väga erineva sisuga. Kui nende tutvustusi kuulasin siis tekkis tegelikult väike hirm ja küsimus. Kuidas saavad sellises koolis õpilased õppida?

Selles päevas oli veel palju juttu õpilaste kaasamisest tunnis. Kaasamise all just mõtlen tunni alustamist (nt lauluga), tunnitegevustest ja tunni lõpetamist. Mõtlema pani ka erinevate tehnikate kasutamine, kuidas õpilasele jääks teema mõisted paremini meelde.

Silmside- see oli hea tähelepanek õppejõu poolt. Pooldan ka ise väga suhtlemisel silmsidet hoida, see näitab austust ja huvi suhtlemise vastu.

Praktika oma koolis. Ootan juba väga teiste õpetajate tundide külastamist. Olen seda tahtnud juba ennem teha aga kuidagi aeg kadus käest, nüüd on juba põhjus seda kindlasti teha ja kasutan seda maksimaalselt. Väga tahaks vaadata just nende kolleegide tunde, kes suudavad laste silmad särama panna ja rääkima õpetajast ülimas vormis. Usun et õpin sealt palju

2. veebruar 2024

Päev Meremuuseumis Paksus Margareetas. Väga minu teema: Avatud õpikeskkonnas õppimine ja õppetegevuse planeerimine.

Pooldan väga õppimist väljaspool klassiruumi. Mõistan, et see vajab rohkem tööd kui traditsioonilises klassipingis istuva õpilasele tunni ette valmistamine. Kuid see tasub alati ära, kui oled asja läbi mõelnud.

Mõningad märgsõnad, mis peaks arvestama õppekäigule minnes:

1. Planeerimine/eeltöö

2. Õpioskuste kujundamine erinevates ainetes

3. Õpilasele õppekäigu selgitamine(miks, kuhu, mis ees ootab)

4. Tööjuhend/küsitlusleht

5. Ole valmis käigust asju ümber muutma käigult.

Meremuuseumis ringi käies sai näha palju huvitavat ja palju tuttavaid asju, mis tekitasid mälestusi ning pani tahes tahtmata kursusekaaslastega muljetama.

(1 / 1)
1

Ka ise käin oma kooli õpilastega palju väljaspool klassi. Kuna töötan mõisakoolis, siis on kasutada suur park, kus on palju muruplatse. Matemaatika tunnis käime neid mõõtmas ja arvutame ümbermõõte ja pindalasi. Puutöö tunnis käime pargis puid vaatamas ja hindamas. Samuti saame sealt ka materjali kui loodus on meile tormi abil andud seda.

Eiti huvitavad on aga käia teises kultuuris õppimas. Sealset kogemust on raske ületada. Ka õpilaste jaoks on need olnud väga motiveerivad ning arendavad olukorrad. Toon mõningad pildid enda käikudest väljaspool kooli.

1. märts 2024

Rääkisime erinevatest arusaamadest mida eeldatakse või oodatakse koolidelt. Kas siis õpetaja, õpilase, ühiskonna, lastevanemate poolt, või üldse on poliitiline olukord see, mis eeldab mingit ootust.

Eriti meeldisid meie kodus tehtud rühma tööd. Igale grupil oli vaja tutvustada ühte pedagoogilist lähenemist. Meie grupil oli vaja rääkida Ettevõtlik Kool tegemistest. Esitlus oli meil lihtne ja lühike. Jõudsime ka ilusti etteantud 5 minutilisse aega. Meid hinnati 10/10, ehk maksimaalsete punktidena. toodi välja ainult miinusteks, et kõik osalejad ei suhelnud kuuljatega vaid kas seina, põranda või laega. Täiesti arusaadav ja väga hea tähelepanek. Selline reflektsioon on väga oluline. Kuna meie publik on õpilane, kes vajab tähelepanu ja kõige parem on iga esinemise, loengu või seletuse puhul oma publikuga suhelda.

Päev jätkus nii öelda õpitukeskustega, kus me saime erinevates kohtades tegeleda erinevate tegevustega. Uhh kui palju sõna erinev. Aga õpikeskustest siis. Valisin endale VORMIJOONISTAMINE, LUGEMISKESKUS ja TEABEKESKUS. Vormijoonistamises proovisime joonistamist pastellide abil. Minu tulemus siis selline:

Teabekeskuses oli meil jägnevad ülesanded:

Leia eDidaktikumist failide alt Klassiõpetajaid ja õpilasi toetavad tegevused.
Vaata diagonaalis kiiresti info üle. Pane kirja kolm toetavat tegevust, mis klassiõpetajat tema töös aitavad ja kust leiad selleks infot.

Minu jaoks jäid silma:

1. Kiusamis probleemid- selle probleemiga tegelemiseks leiab õpetaja abi https://kiusamisestvabaks.ee/metoodilised-materjalid/

2. Vähene liikumine õpilastel- selle parandamiseks palju nippe leiab https://www.liikumakutsuvkool.ee/ideepank/

3. Keskkonna hoidmine- asjalikke õpetusi ja õpilase sõbralikke seletusi leiab https://www.tartuloodusmaja.ee/roheline-kool

Lugemiskeskuses oli välja pandud erinevad pedagoogilised raamatud. Nendest pidime välja valima ühe ning sealt leidma teemad, mida tahaks lähemalt uurida. Valisin raamatuks ^"ÜLDOSKUSED, õpilase areng ja selle soodustamine"

Raamat oli lihtsa tekstiga kirjutatud ja mugav lugeda. Silma jäid kaks teemat, mida tahaks veel hoolikamalt lugeda.

Esimeseks oli enesekohased oskused- sotsiaalsed, akadeemilise, nõustamis jne oskused. Tahaks veel uurida kuidas õpilastel need siis arenevad ja kuidas saaks õpetaja neid arendada.

Teiseks oli sotsiaalsed oskused- Kuidas saaks neid koolis parendada.

Kokkuvõtteks oli päev täis huvitavat infot ja häid emotsioone. Aitäh õppejõule.

27. märts 2024

Minu jaoks kõige olulisem teema oli õpikeskkond. Õpikeskkond on see, mis muudab õpetaja ja õpilase pingutused viljakaks. Kool, kodu, klassikaaslased, sõbrad, trenn jne. Kõik need on tegurit mis kokkuvõtteks moodustavad õpilase õpikeskkonna.

Sellest loengust alates olen hakanud jälgima ja katsetama oma klassis erinevaid laudade asetus variante. Pean tõdema et klassikaline üksteise seljataga istumine tekitab kõige rohkem üksteise segamist, ja õpilaste pingis keerutamist. Isiklik lemmik on pool kaares või siis U kujuline süsteem. Kuna mul on klassis 10 õpilast siis on eriti mugav. Kõik on minust võrdsel positsioonil ja ka üksteise osas võrdsed. näevad üksteist ja ei pea keerutama enam. Veel sellest päevast jäi meelde õpilaste puhke nurk. Koheselt hakkasin enda koolis ka sellest puudust tundma ja hetkel kirjutame projekti, et saada puhkenurga patjade jaoks rahastust.

Tunni alguses väga meeldis mäng "kahele inimesele osutamine". Kus olles ringis osutad kahele inimesele SILMA VAADATES, seejärel teisele osutatavaga vahetad kohad ja esimesele osutaja kord on järgmistele osutada. Hea tegevust minu arvates II kooliastmest alates õpilastele. Kindlasti suurendab kokkukuuluvust ja oma klassi tunnet.

28. märts 2024 iseseisev töö

Kujunemisfaas

Kujunemisfaasis ollakse üksteise jaoks võõrad või enamik ei tunne üksteist. Õpilased ei tea reegleid.

Õpilased ootavad õpetajalt juhiseid. Kujunemisfaasis tihti tekivad liidrid ja kihistumine alagruppidesse. Nii võib tekkida kujunemisfaasi lõpuks grupp, kes ründab kedagi klassist.

Õpetaja peab võimalikult vara märkama olukorda ja võimutaotlejat.

Reeglid paika.

Mida kiiremini klassijuhataja läbi mängude ja korraldatud ürituste kaudu õpilased üksteist tundma õpivad ja koostööd teevad, seda kiiremini jõuab klass konflikti faasi ja suudab selle kiiremini läbida.

Õpetaja peab näitama välja inimlikku poolt, et saada hea kontakt õpilastega.

Õpilased ootavad, et klassijuhata nendega tegeleks, neid juhiks.

Konfliktifaas

Konflikt on vastuolu. On inimestevahelisi vastuolusi kui välised konfliktid ja inimese sisemised vastuolud, kui sisekonfliktid.

Väärtuskonfliktid – inimene keelab teisele tolle väärtusi või sunnib peale enda omi

Vajaduste konfliktid - takistab teisel tema vajadusi rahuldamast või sunnib talle peale enda omi

Eesmärgikonfliktid – takistab teisel eesmärke püstitamast või sunnib teisele peale enda omi

Õiguste konfliktid – rikutakse teise õigusi

Kõik, kes kiusamisele vastu ei hakka ja sellele ei reageeri on vastutav kiusamise eest!!!!!

Klassijuhataja peab õpilased liitma ehk saavutama meie-tunde.

Vanemates klassides tuleb kasutada rohkem demokraatlikku juhtimisstiili.

Tuleb luua võimalus, et õpilased saaksid avameelselt rääkida, kuidas nad ennast klassis tunnevad.

Klassijuhataja juhatab avameelseid arutelusi.

Ülekohtu korral tuleb olla kehtestav ja kindlalt sõnastada, mida edaspidi ei aktsepteerita.

Kiusamise korral klassijuhataja korraldab klassi arutelusi. Eesmärk on panna õpilased mõistma, et kiusamise passiivne pealtvaataja on on ka ise kiusaja ja vastutab kiusamise eest.

Kohanemisfaas

Grupi liikmed peavad tähtsaks grupi üldeesmärki, püüavad selle poole liikuda ja kutsuvad korrale neid, kes seda takistavad.

Kokkulepetest peetakse kinni

Ründajad ja võimutaotlejad pole kuhugi kadunud, kuid kohenemisfaasis ei lase klass neil enda üle enam valitseda.

Kohanemisfaasis klassis valitseb õppimisele suunatud hoiak, ja neil, kellel seda pole , ei lasta õppeprotsessi segada.

Õpetaja tegeleb segajatega kasutades arendavat juhtimisstiili.

Klassijuhataja peab olema selles faasis alati olemas nii õpilase kui terve klassi jaoks.

Tööfaas

Õpilastel on ühine eesmärk -õppimine- on pea kõigil silme ees, ja neil, kellel seda pole, ei lasta domineerida. Klass hoiab kokku, toetab ja aitab.

Ka selles faasis võivad tekkida konfliktid, aga nendega saavad õpilased ise hakkama saada või väga vähese õpetaja abiga.

Kõige paremini näitab seda faasi, kui palju tuleb klassikokkutulekule õpilasi.

Kui tundub, et õpetajal pole selles faasis midagi teha, siis ka tööfaasis esineb väiksemaid konflikte, mille reguleerimisel ja lahendamisel peab olema õpetaja tugi.

Alati tuleb klassi jaoks olemas olla

23. aprill 2024

PRÕK- teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud

Tunnete kaardid ja lause lõpetamise kaardid- ideaalne vahend vahel lapse lapse lahti kodeerimiseks. Ja klassis ka tore mänguline efekt.

Rühmaga ühistegevused- Õpilased võivad ka vabal ajal hakata neid kasutama.

24. aprill 2024

Aineõpetaja------Klassijuhataja

Meelerahu kaardid

Klassijuhata-----Lapsevanemad

Mõned olulised killud sellest päevast.

Klassijuhataja olulisus koolis: tohutult tähtis lüli.

Lüli õpilase ja kodu vahel info jagamisel. Selle kohapeal olen ise omad vitsad kätte saanud. Esimest aastat klassijuhatajana töötades arvasin, et kui õpilastele midagi ütlen, küll nad kodus edasi räägivad. Ei ole ikka nii.... Kõike peab kordama ja ikka mitu korda ja ikka ise veel informeerima eraldi vanemaid.

Lüli õpilase ja aineõpetaja vahel. Väga oluline on, et aineõpetaja suhtleks klassiõpetajatega ja infomeeriks probleemidest ja ka positiivsetest asjades. Teinekord mõne õpilase kohta tuleb killuke igalt aineõpetajast ja saab nii õige probleemi kätte. Info peab liikuma.

Lüli õpilase ja juhtkonna vahel. Kui ikka tulevad mingid korraldused ja olukorra muutused, siis klassijuhataja on see, kes informeerib. Näen et ka selle tegevusega tekib õpilastel suurem usaldus oma klassijuhataja osas.

Lüli õpilase ja ametkondade/tugivõrgustiku vahel. Erivajadustega lapse puhul ikka tuleb olla see vahelüli ja suhelda nt kas valla sots.töötajaga või eripedagoogiga, HEV õpetajaga, logopeediga.

"Mina ja maailm" koolitused

3. juuni 2024

Suhtlemine- Hääletoon, kuidas esineda, kui monotoonne, kui ebameeldiv, kui õnnelik, kuidas klassi astub õpetaja. Kõik see mõjutab õppimisvõimet ja õpilase suhtumist ka õpetaja vastu

Õpetaja identiteet – ainespetsialist, pedagoog, didaktikaekspert. Tippspetsialist! Indiviidi ja sotsiaalse keskkonna koosmõju.

Rühmatöö: on kuulaja, rääkija ja jälgija. Rääkija räägib etteantud teemal ning jälgija vaatleb etteantud punktide põhjal, kui hea kuulajaga tegemist on ning annab talle pärast tagasisidet selle kohta, mida tema puhul märkas. Pärast vahetatakse kohti nii, et igaüks saab korra täita ühte rolli. Hea tegevus suuremate õpilastega harjutada jälgimist, tähelepanemist jne.

Tunni ettevalmistamine- Oluline tegevus, mis õpetaja enesekindlust tõstab ja õpetamis võimekus on ka suurem. AGA pean ise tooma välja selle, et plaan võib olla, aga alatihti see plaan võib minna vett vedama. Näiteks kooli minnes avastad, et mingi viiruse tõttu on pool klassi puudu ja teemat edasi võtta on raske. Või näiteks enda kogemusest veel, kus plaanisin teha hühmadega tööd, kuid autistist õpilane hakkas segama ja tal puudus tahe teha seda ülesannet. Pidin selle tegevuse lõpetama ja mõtlema käigult midagi muud välja.